Härmapildid.

Kui külmkapis on taas tühjus valitsemas, tuleb auto ärevaks ajada ning see kohustuslik poering ikkagi ära teha. Lõpmatuseni seda kohustust edasi lükata  ei saa, kuigi tahaks.  Lähim poering päädib "kõigest" 40 kilomeetriga- maal elamise rõõmud....  Sellist fotosessiooni, kus pildistamiseks lastakse ainult auto tuuleklaas alla , pole ma varem teinudki :D  Loodus on nii ilus ja härmas, just sellist talve ma tahtsingi! No päikest võiks ju rohkem näha olla aga no mida pole seda pole. Või kui ongi, siis pole jälle  minul aega arvuti tagant püsti tõusta ning uitama minna. 

 Fotosaak sai selline :

25.01.2017

See, kui sul oma  lapsega järjestikustel päevadel sünnipäevad on, ei muuda elu sugugi kergemaks. No "lapsepõlve" eluaastatel ehk küll, mil sai sünnipäevi koos pidada. Kui  lapsepõlv aga  läbi saab ja mõne mehepoja arvates juhtub see  juba 10+ vanuses :) , no siis tuleb asjatamist ja organiseerimist ema  kukile topelt  juurde.

 Lõpeks pead ju oma sünnipäeva ka täie mõistuse juures :)  olevana maha suutma pidada. Vaja köögis askeldada, telefoniga rääkida  ning  sõnumitele  vastata.  Sedasi võibki neljandaks päevaks  juhe kergelt kokku joosta. Sestap oligi  ainuke pääsetee  korraks  metsa põgeneda. Hämmastav, kui kiiresti metsas konnates   jõuvarud taastuvad ning mõtted selginevad,  uued eelseisvad  köögitoimetused  ei tundunudki enam nii väsitavad. 

Hunte ei kohanud ning  pildisaagist  sai selline valik tehtud:

kõrged lehised

seemnemännid

välikäimla

pisike "tööriistakast" :)

männikoore kihid

põlenud känd ehk  uue eluringi algus

Ka hall on värv.

Head uut aastat!
On 2017 a.  jaanuari 2. päev ja taevast hakkab mingit lumelaadset ollust õrnalt sadama. Peab lõppenud aasta viimastel päevadel jäädvustatud  hallid pildid kähku ära postitama,  äkki varsti ei saagi enam  lumepuuduse üle kurta . Kui ilm on sedasi vesine ja päikseta, siis tuleb õppida ka hallis värvis ilu nägema.😊
Näiteks nagu naabrinaise fantastilised aialipid:

Mõned fotod pargist ka, mõne kännu juurde peab päikeselisema ilmaga kindlasti tagasi minema. 

Vesine ja sombune 20.detsember.

Mõned vihmase ilma lähivõtted:

Jamesia americana- ameerika jameesia

              Hedera colchica - kolhise luuderohi

Spiraea japonica ´Macrophylla´-jaapani enelas pole ikka veel omi lehti loovutanud.

Viinapuu  vahvad vormimängud:

Kalmia angustifolia- ahtalehine kalmia.

seemnekuprad

                                Andromeda polifolia´Blue Lagoon´- harilik küüvits 

Thujopsis dolabrata ´Solar Flare´-hiibapuu

                                               Abies koreana ´Silberlocke´- korea nulg

Juniperus communis- harilik kadakas on tänavu käbirohke.

Uus "pookenuga".

Lõpuks jõudsin  arstiriistade poodi kohale ka. Ikka väga hädasti oli neid skalpelle vaja ja mitte tavalisi, vaid sellised kaasaegsemaid, millel saab terasid vahetada. No mis sa vaene hing teed, kui pookimine meeldib aga pookenugade teritamine tundub sama keeruline nagu kosmoselaeva ehitus. Kaua sa ikka neid tuttavaid meesterahvaid kiusamas käid.

Kogumaksumuseks kujunes  alla kuue euro. Enamuse sellest moodustabki käepide, häbiväärselt vähe maksnuid  lõiketerasid saab vastavalt vajadusele vahetada. Sellest odavamat ja teravamat pookenuga polegi ju võimalik leida. Nüüd tuleks  muidugi mõne apteegi kliendikaart ka ruttu ära vormistada, saab vähemalt plaastreid hulgi ja soodsamalt ostma hakata.Väljamõtlemist vajab vaid tehniline pool,  kas plaasterdada sõrmi  profülaktiliselt või siiski vajadusepõhiselt. :) 

Proua müüja küll küsis, et milleks neid kasutama hakkate aga minu "puid poogin" vastuse peale ei liikunud hämmastaval kombel ainumaski lihas tema näos. Ju on aednikud seal poes  tavapärane klientuur, kahju ainult et minuni see teadmine varem pole jõudnud.